asub Kuressaare kirdepiiril, Kuivastu maanteelt, ringtee juurest, 0,5 km ida suunas.

1780. a. rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on kaitse all arhitektuurimälestisena, siin paiknevad ajaloomälestisena nelja kultuuritegelase hauad.

Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned.

1870. a. pärineb neogooti stiilis perekond Grosswaldi kabel ning järgmisest aastakümnest O. Wildenbergi neoklassitsistlik kabel.

Kalmistu ise on kui raid - ja sepiskunsti muuseum. Siin näeme hulgaliselt 19. saj. I poole raskete kiviplaatidega kaetud krüpthaude ning maitsekaid meisterlikult viimistletud klassitsistlikke hauamonumente, millele sageli antud urni või vaasi kuju.Wildenbergide neoklassitsistlik kabel

Raiddekooris märkame vaokesi, hammaslõiget, rippuvaid rätikuid, vainikuid jt. klassitsistlikke motiive.

Arvukate ja sageli väga kunstipäraste sepisristide ja - piirdeaedade seas pakub erilist huvi kohalike seppade H. Lütcheni, E. Jacobsoni, M. Taevi ja O. Sepa looming.

Kolme 19. saj. kultuuritegelase hauad leiame vana kalmistu lõunapoolses osas. J. W. L. von Luce haual näeme massiivset dolomiitplaati ja lihtsat ristiga kroonitud monumenti.

Kõrval asuvat Fr. S. Steni kalmu kaunistab postamendile paigutatud dooria samba kujuline monument. Samasse on maetud ka J. B. Holzmayer, kelle hauda tähistab must marmorrist valge tekstitahvliga. M. Körberi põrm puhkab kalmistu keskosas (kaevu lähedal) massiivse dolomiidiplaadi all.