Maasi ordulinnuse varemed asuvad Orissaare Leisi maantee 4. kilomeetrilt 500 meetrit põhja pool.

Pärast saarlaste alistamist 1227. aastal jagati Saaremaa kolme võõrvõimu - Mõõgavendade Ordu, Riia peapiiskopi ja Riia linna vahel. Hiljem Riia kaotas oma valdused ja Saaremaad jäid valitsema ordu ja Saare - Lääne piiskop.

Ida Saaremaal olevate ordu valduste kaitseks ja foogtkonna keskuseks ehitati 13. sajandi viimasel veerandil Pöide kiriku juurde linnus, kuid 1343. aastal, Jüriöö ülestõusu käigus saarlased purustasid selle ja tapsid kõik linnuses olnud sakslased.
Pärast ülestõusu lõpliku mahasurumist 1345.aastal ehitas ordu uue linnuse Pöidest kümmekond kilomeetrit loode poole mere äärde, kus oli ka sobiv sadamakoht. Linnuse ehitus oli karistuseks saarlastele, millest ka selle saksakeelne nimetus "Soneburg", s.o. trahvi - ehk karistuslinnus.

Maasilinnus jäi samanimelise foogtkonna keskusena ordu kätte 1564. aastani, mil viimane foogt Heinrich Lüdinghausen - Wulf andis linnuse koos juurde kuuluvate maadega Taanile üle. Juba varem, 1559. aastal oli Taani ostnud piiskopi valdused Saaremaal.

Kuigi 1558. aastal puhkenud Liivi sõja põhilised lahingud peeti mujal, ulatusid mitmed sõjakäigud siiski ka Saaremaale. Kartes, et kahte linnust ei suudeta üheaegselt kaitsta, purustasid taanlased 1566. aastal Maasilinna. Üsna pea linnus taastati, kuid 1568. ja 1575. aastal vallutasid linnuse rootslased ja mõlemal korral sai sellest nende tugipunkt Saaremaal. Et vältida selle kordumist, lasti linnus 1576. aastal Taani kuninga Frederik II käsul õhku. Sellest ajast ongi linnus varemetes seisnud.

Nagu väliuuringud on näidanud, on Maasilinnas tegemist nn. Laiendatud elutorn - tüüpi peahoonega, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode -, kirde - ja kagukülje vastas on paiknenud ülejäänud hooned.

Peahoone (46,9 x 12,2 m) on rajatud kahes etapis. Vanemaks on läänepoolne, 20,8 m pikkune kahe piilariga osa, millele on hiljem lisatud 26,1 m pikkune juurdeehitis, kus asuvad ka mantelkorsten ja hüpokaustahi. Seinte paksus kõigub 2,1 - 3 m piires. Mõlemad pooled on olnud kolmekorruselised. Tänaseks on neist säilinud 7,5 - 8 m kõrgune osa, hõlmates kunagise linnuse esimest ja osaliselt ka teist korrust.

Nagu peahoone, nii oli ka ülejäänud ehitised rajatud mitmes etapis. Viimased suuremad ehitustööd toimusid nähtavasti pärast linnuse esimest purustamist 1566. aastal. Väljast oli kogu linnus vallikraaviga ümbritsetud. Sellega olid ühendatud kolm suurt linnusest lõuna pool paiknevat kalatiiki.

Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001 aasta lõpus.
Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Seda on oluliselt rohkem, kui alguses arvati linnusest alles jäänud olevat.

Linnusega oli otseselt seotud sadam, mille asukohale osutavad tänaseni veepiiril pinnasest paistvad palgiotsad.
Selle sadamaga on kaudselt seotud ka tähelepanuväärne laevavrakk, mis leiti Eesti Meremuuseumi allvee-ekspeditsiooni poolt 1985. aastal mõnisada meetrit Maasilinnast loode pool, umbes 3m sügavuselt põhjamudast. 1987. aastal tõsteti vrakk merest välja ja viidi konserveerimiseks Orissaarde.

Tänaseks on konserveerimistööd edukalt lõpetatud ja selle 16. sajandist pärit laevavrakiga on võimalik tutvuda Orissaare Jahisadamas.




Loe lisaks:
Maasilinna lossi laevõlvid laotakse huviliste silme all
Maasilinna kindlusest on säilinud rohkem kui arvati
Maasilinnas särasid tuled
Maasilinna kindluse saatuse otsustab ekspertgrupp