Küla sepp Mihkel Rand alustas siia, 0,4 ha suuruse paerähakünkale aia rajamist 1925. aastal.
Pinnase ettevalmistamisel haruldaste puude ja põõsaste kasvuks ja mullastikutingimuste parandamiseks raius ta paesesse pinda augud ning vedas sinna tuhandeid kärutäisi mulda. Puude ja põõsaste seemnete ja pistokste hankimise eesmärgil käis ta aga läbi enamiku Saaremaa parkidest ja liigirikkamaist aedadest ning võttis ette ka Tallinna, Tartusse ja Viljandisse.

Saarlasele omane visadus ja tõeline armastus looduse vastu muutsid selle algul lootusena näiva kavatsuse aastate jooksul tõelisuseks.

Taimede edukaks kasvuks vajalike niiskusetingimuste loomiseks konstrueeris ta teravmeelse niisutussüsteemi, mis tuule jõul töötava pumba abil võimaldas kasta kogu aia veerand tunni jooksul. Suurt tähelepanu pühendas M. Rand ka tuulekaitsele, maa harimisele ja väetamisele.

Mihkel Ranna dendraariumis on üle 100 puu - ja põõsaliigi (nende hulgas rida haruldusi), mis on koondatud gruppideks, reastatud alleedeks või kasvavad üksikasetuses. Aeda kaunistavad ovaalne bassein, massiivsed tammepingid ja omapärased kivid.
Saaremaad sümboliseerivate väikeste püramiidjate kadakate, jugapuude ning luuderohu kõrval on dendraariumis rohkesti võõrpuuliike: kaukaasia nulg, valge ja must mooruspuu, amuuri korgipuu jt. Aia parempoolses osas asub M. Ranna endine elumaja ja sepikoda.

M. Ranna aed pakub igal aastaajal, eriti aga õisemise perioodil tõelist esteetilist naudingut. Suur on aga ka selle teaduslik väärtus, sest vana dendroloogia - amatööri elutöö annab huvitavaid andmeid paljude eksootide aklimatiseerimise ja kasvatamisvõimaluste kohta meie oludes.

Dendraariumi kollektsiooni kuuluvad järgmised haruldasemad võõrpuuliigid: hõlmikpuu, pigimänd, korknulg, hiibapuu, hiigelelupuu, kreeka pähklipuu, sulgjas stafülea, tore trompetipuu, kolmikleheline humalapuu jt.