Kivide austamise kombe levikut meie aladele seostatakse nagu kivikirstkalmete ilmumistki germaani surnutekultuse levikuga I aastatuhandel e.m.a. Nagu viimane, jõudis ka kivikultus meile Skandinaavia vahendusel.

Kõige arvukamalt on kaitse all väikeselohulisi kultusekive, üks ilusamaid asub asub Pöide vallas Tumala mäel. Umbes meetrikõrgune ja 1,25 - meetrise läbimõõduga Tumala ohvrikivi asub Tuuleveskimäel. Kivi kumerasse pealispinda on süvendatud üle 60 kunstliku lohu sügavusega keskmiselt 4 ja läbimõõduga 4 - 6 cm.
1920. aastate algul kirjeldas muistist A. Tiitsmaa, märkides "vere ja muu" ohverdamist kivile.